Veider kõnnak - kasulik või kahjulik?

Kas eksisteerib õige viis kõndimiseks? Kõndimine on üks nendest igapäevastest liikumisviisidest, mis toimub automaatselt ilma meie teadliku osaluseta. Me alustame kõndimisega umbes 1-aastaselt ja ei analüüsi tagantjärele antud oskuse omandamise korrektsust. Meie kõnnak muutub elu jooksul, vahel isegi päevadega, et kohanduda meid ümbritsevaga. Me kõnnime aeglaselt, kiiresti või jalgu tõstes, sõltuvalt sellest, kuidas juhib närvisüsteem infot kehast ajju ja vastupidi.

Nähes kedagi kõndimas kergete sammudega ja sujuvalt on nauditav. Kehaosade vahel esinev efektiivne kooskõla muudab kõnni sujuvaks. Kui keha struktuurid on saanud kannatada vigastuste läbi või muutunud jäigaks mõne spetsiifilise tegevuse või tegevusetuse tõttu, siis see väljendub meie kõnnakus kas sammude rütmi, ebasümmeetria või muu veidrusena kõnnakus. Seda põhjustab keha seesmiste jõudude vangistatus kehas või lukustamine kuhugile keha kudedesse. Sellises olukorras meie keha adapteerub. Tehtud valikud pole aga sageli efektiivsed ning viivad ajapikku kehaliste probleemideni nagu seljavalu, liigeseprobleemid jne. 

Kuidas kõnnak saab mõjutada keha tervist? Meie luud ja koed reageerivad pingele ja survele mis tekib liigutusi sooritades. Luude kuju on vormitav nagu ookeani kaldal paiknevatel kividel, kus vesi on ajapikku muutnud kivide vormi. Luud ei ole struktuurilt jäigad, vaid tihedamad võrreldes muude kudedega kehas. Luud on kiviga kõrvutades liikuvad ja painduvad, need omadused kivil puuduvad. Iga korduv liigutusmuster mõjutab keha struktuuri. Struktuuri muutus mõjutab ja muudab omakorda keha, sh luude ja muude kudede kuju.

Tahtlikult kõnnakut muutes saame muuta närvisüsteemi tööd ja seeläbi korrigeerida ja muuta oma kõnniharjumusi. Dünaamiline liigutus, mis kaasneb muudetud kõnnimustriga, esitab väljakutse meie lihastele ja kogu fastsiale. Kui kõnnime tavapäratus suunas, näiteks diagonaalselt või tagurpidi, me nihutame närvisüsteemi norme ning tavapärast propriotseptsiooni. Keha reageerib taolisele tegevusele kõrgendatud tähelepanuga. Peale mõneminutilist veidrat kõndi tagasi pöördudes tavapärase liikumise juurde, võib tunda, et see toimib varasemast sujuvamalt.

Siit soovitus: analüüsi enda kõnniharjumusi, katseta tavapärasest erinevat kõndimist, sest ka see on hea viis hoolitseda oma keha tervise eest. Kui soovid saada nõu korrektse kõndimise osas või korrigeerida enda kõndimisharjumusi, tule trenni! Koos saame leida sellele küsimusele vastuse.