Pilates kui treeningmeetod: terviklik lähenemine inimese liikumisele

Saksa päritolu Joseph H. Pilates lõi oma treeningmeetodi 20. sajandi alguses. Sajand tagasi jõudis ta oma liikumismetoodikaga USAsse, sealt edasi kogu maailma. Metoodika kohta on säilinud materjale nii filmide, kirjutiste kui ka tema õpilaste isiklike lugude kaudu. Tänaseks on tänu info paremale ligipääsetavusele ja levikule tekkinud  pilatesele hulganisti vaatenurki ja arengusuundi. Aga mis on selle populaarse metoodika põhiolemus, eesmärgid ja edukaks rakendamiseks vajalikud eeldused?

Klassikaline pilates ehk kontroloogia 

Joseph H. Pilatese poolt välja töötatud kontroloogia (ingl Contrology) meetod on palju enamat kui treening – see on transformatiivne ehk olemuslikult ümberkujundav süsteem, mis on loodud inimese liikumispotentsiaali suurendamiseks. Selle eesmärk on võimaldada inimestel elada täie elujõu ja särtsuga. (Pilates, 1945) Nagu hr Pilates ise sõnastas, on tema meetod abinõuks inimkogemuse väljakutsete lahendamisel. Täna tundub, et see toimib – pilatese meetod õitseb kogu maailmas.

Pilatese treeningu abil õpivad inimesed ära tundma ebaefektiivseid liikumisharjumusi, millega tegelemata jätmine võib viia kehalise allakäiguni või süvendada vigastusi. Pilates julgustab inimesi oma keha tähelepanelikult uurima. See omakorda suurendab teadlikkust liikumise mõjust kehalisele ja emotsionaalsele heaolule.

Pilatese lähenemise oluliseks aluseks on tõdemus, et iga inimese keha on unikaalne ja vormunud vastavalt tema eeldustele, eluviisile ja käekäigule. Seepärast on iga inimesega töötamine spetsiifiline ülesanne – tuleb kohanduda just tema liikumisvõimalustele ja -vajadustele. See eeldab nii treenerilt kui treenijalt liikumisharjumuste jälgimist, liikumisteadlikkuse õpetamist liigutuste kontrolli parandamiseks ja kehalist proovilepanekut. 

 

Pilates kui treening ja somaatiline praktika

Lühidalt öeldes on pilatese treening struktureeritud kehaline tegevus, mille eesmärk on parandada tervist ja jõudu. Uuringud toetavad treeningut kui tervisliku eluviisi nurgakivi (Ruegsegger & Booth, 2018). Kuid pilatese treening erineb traditsioonilistest jõusaaliharjutustest. Seepärast eelistavad pilatese treeningu juhendajad sageli terminit "liikumine", et rõhutada selle metoodika laiemat ulatust. Pilates ei ole mitte ainult treening, vaid ka inimeste liikumisharjumuste ümberkasvatamine. Klient kogeb paranenud kehalist vormi nii kõndides, mängides kui kõikvõimalikes igapäevastes tegevustes.

Liikumise mõistmisel ilmnevad kaks põhimõistet: makroliikumine ja mikroliikumine. Makroliikumine viitab suurematele, nähtavatele tegevustele, nagu raskuste tõstmine, jooksmine või pilatese harjutuste sooritamine. Mikroliikumine hõlmab peeneid ja keerulisi liigendusi, mis on nende suuremate tegevuste aluseks, suurendades liikumise tõhusust ja üldist funktsiooni (Centered, 2022).

Inimese liikumine tugineb nii makro- kui ka mikroliigutuste harmoonilisel ühendamisel. Näiteks kõndimise ajal sooritab hüppeliiges makroliigutusi (painutab ja sirutab), tuginedes samal ajal subtalaarse liigese tasakaalustavatele mikroliigutustele. Kui need mikroliigutused on piiratud, võib jalg kohaneda ebatõhusate mustritega, mis mõjutavad kogu keha biomehaanikat.

Vaatluse roll pilatese treeningus

Pilatese metoodika õpetamise kriitiline aspekt on treenitava individuaalsete liikumis-strateegiate jälgimine ja mõistmine. Vaadeldes saame väärtuslikku teavet tõhusate lähenemisviiside kohta. Näiteks on reieluu pea pöörlemisvõime ülioluline nii torso kui jalgade liikumisel. Kui inimesel on puusaliigeste piirangud, võib see piirata tema võimet sooritada ka muid vajalikke liigutusi. Treenija teadlikkuse tõstmine aitab muuta liikumismustrit paremuse suunas.

Dünaamilised hinnangud, eriti need, mis põhinevad kõnnianalüüsil, võivad aidata avastada peamisi piiranguid, mis soodustavad ebatõhusaid liikumisharjumusi. Nende probleemide lahendamisega saavad kaasaegsete teadmistega pilatese treeningu juhendajad suunata inimesi rohkem liikuma ja oma elukvaliteeti parandama.

Kokkuvõtteks

Pilatese metoodika on ainulaadne segu treeningust, somaatilisest ehk kehalisest teadlikkusest ja kliinilisest rakendusest. Lisades makro- ja mikroliigutusi, ei paranda see meetod mitte ainult kehalist vormi, vaid soodustab ka sügavamat ühendust oma keha ja liikumisharjumustega. Jätkates pilatese transformatiivse jõu uurimist, mõistame selle potentsiaali parandada mitte ainult kehalist võimekust, vaid ka üldist elukvaliteeti. See vaatenurk rõhutab, et liikumine on meie elu põhiaspekt. Seega on pilatese kui tervikliku lähenemisviisi omaksvõtmine tee parema vastupidavuse ja liikumisrõõmuni ning suurema elujõuni.

Kui Sul tekkis huvi analüüsida sügavamalt enda liikumisstrateegijaid, et saavutada suurem rõõm liikumisest ja seeläbi parendada enda saavutusi ja elukvaliteeti, siis tule trenni!

Viited 

Black, Madeline; "Keskne: keha korrastamine kinesioloogia, liikumisteooria ja pilatese tehnikate kaudu" 2. väljaanne 2022 Handspring Publishing Limited, UK lk. 73 Ruegsegger GN, Booth FW. Treeningu eelised tervisele. Cold Spring Harb Perspect Med. 2018, 2. juuli; 8(7):a029694. doi: 10.1101/cshperspect.a029694. PMID: 28507196; PMCID: PMC6027933.
Pilates, J.H ja Miller WJ; "Tagasi ellu kontrollimise kaudu" 1945