Fastsia-teadus

Fastsia-teadus on praegu veel uurimis ja avastamisjärgus, aga juba aastaid väga kuum teema ja selle olulisuse ja sellele tähelepanu pööramisvajaduse ja mõjutamisvõimaluste kohta tehakse jõudsalt uusi avastusi.

Varasem legend facsia kohta oli, et see on üksnes passiivne pakend ehk ümbris, mis edastab mehaanilist pinget välispidisele või lihaste poolt tekitatud aktiivsusele. 

Osteopaatias jõuti esimesena äratundmisele või arvamisele, et facsia roll on säilitada, luua ja parandada kehalisi struktuure ja nende funktsionaalsust. Tänaseks on jõutud teadmisele, et facsia on tähtsaim element igasuguse kehalise tegevuse, sh tugevuse, painduvuse, koordinatsiooni, kiiruse, võimekuse ja ka paranemise juures.

Fastsia tuleneb ladina keelest (tõlkes side (ingl k band) on ühendav kude, mis seob, stabiliseerib, ümbritseb, kinnitab ja eraldab keha seesmisi struktuure, sealhulgas luid, liigeseid, kõõluseid, lihaseid ja pakub organitele strukturaalset tuge. Fascia loob struktuure, moodustab jõuülekande ehk suunab jõudu, võimaldab libisemist kudede vahel, annab tagasisidet kehas toimuva kohta, töötab transportkanalina rakkudele, immuunsüsteemile ja paranemis-taastumisprotsessidele vajalike ainete toimetamisel.

Fastsia sisaldab vedelamat ja tihkemat vormi (rasvkude, kollageen, elastikkude, retikulaarkude, sidekude, kõõlused, sidemed, kõhred jt) ja kohandatud vorme (luud, veri).

Fastsia koostisosad:

  • fibroplastid ja mastrakud

  • kollageeni-, elastiini-, retikuliinikiud

  • Kemikaalid (hepariin, fibronektiin jt) nagu liimaine kiududele

  • Glükosaminoglükaan (annab libisemise või tihkuse)

  • vesi

 

Koos vähese liikumisega ja vananemisega muutub fascia nö tihkeks. See tekitab ebamugava enesetunde, kus kondid on nö kanged hommikul voodist tõustes või istumast püsti tõustes. 

Soojendusharjutused muudavad fascia taas vedelamaks ehk olekusse, milles on sellel võimalus täita paremini oma ülesandeid. Warm up ehk soojendusharjutused on olulised, et suurendada vereringlust ja mobiliseerida liigeseid:

Fastsia töötab paremini, kui teha soojendusharjutusi enne igasugust tegevust. Harjutuse koostisosad, mida peaks sisaldama keha soojendamine enne muid tegevusi:

 

  1. Hingamine - mobiliseerib ribisid

  2. Puusade, põlvede, pöidade soojendus - ringita mõlemas suunas

  3. Kükid, käte sirutused, selja mobiliseerimine - parandab tsirkulatsiooni

  4. Põlvede kõverdamised - väljaasted, plieed, hüplemine, puusaringid -parandab tsirkulatsiooni

  5. Kere roteerimine - mobiliseerib puusad, vaagna, selja, õlad, organid

  6. Küljepainutused - mobiliseerib selja, küljed, ribid, puusad, õlad

 

 

 

 

Edukat iseseisvat treenimist Sulle!

 
 
 
 
 
Copyright 2019, Balanced Body Education LLC.